Evald Okas (
28. novembet 1915 Tallinn –
30. aprill 2011[1]) oli eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu.
Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides
Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast
Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse
Venemaal. Jaroslavli vangilaagris tutvus Okas tuntud eesti kunstnikega nagu
Aino Bach ja
Richard Sagrits, kes juhendasid teda ning aitasid tal oma kunstioskusi viimistleda. Nõukogude võimu poolt ettemääratult pidid kõik kunstnikud tollel ajal viljelema kunsti
sotsialistliku realismi žanris.
Pärast vangistuse lõppu läks Okas edasi õppima Moskva Akadeemiasse.
1950. aastate lõpuks teenis Okas elatist peamiselt eksliibriste söega joonistamisega. 1950. aastatel lubati Okasel hakata reisima ning näitusi avama: alguses ainult Nõukogude Liidu piires, kuid hiljem ka väljaspool
Nõukogude Liitu Aasias ning
Lääne-Euroopas.
Evald Okas elas Tallinnas, maalis, korraldas näitusi ning oli
Eesti Kunstnike Liidu liige.
Mõned Evald Okase tuntumad teosed on "Naine ja Hobune II", "Puhkav akt" ja akt "Pilved".
24. novembril 2009 esilinastus
Kumu Kunstimuuseumi auditooriumis tõsielufilm „Evald Okas”, mille stsenarist on
Juta Kivimäe ja režissöör
Tõnu Virve.
[2]
Auhinnad
- 1948 Eesti NSV Riiklik preemia
- 1950 Nõukogude Eesti preemia kristallvaasi kujundamise eest
- 1959 Nõukogude Eesti preemia
- 1961 Ljubljana IV rahvusvaheline graafikanäitus
- 1962 NSVL Kunstide Akadeemia hõbemedal
- 1965 Nõukogude Eesti preemia
- 1977 Balti liiduvabariikide I eksliibrisebiennaali preemia
- 1978 Vilniuse maalipreemia
- 1979 Kristjan Raua preemia
Tema teos ``Talumajad``
http://kunst-10-1112.blogspot.com/2011/09/kontrollpostitus.html